Ma ei tea, paljud teist on olnud olukorras, kus ees on maailmakaart ning absoluutselt kõik on võimalik. Või noh, seda ma teadsin, et näiteks Šveitsi ma suure tõenäosusega ei lähe, sest kui eelmisel korral seal samamoodi säästliku eelarvega reisisin, siis ega üle kahe päeva väga olla ei kannatanud.
Välistusmeetodiga ka jätkasin. Kuna Aafrikas olen ma viimase 14 aasta jooksul juba piisavalt aega veetnud ja ka Euroopas ning Põhja-Ameerikas on piisavalt reisitud, siis jäid lauale loogilised variandid Ladina-Ameeria ning Aasia. Ladina-Ameerikas oleks tore osata mingilgi tasemel hispaania keelt ning väga suurt tungi seda õppima hakata ma hetkel ei tundnud. Küll jõuab. Seega niimoodi välistamismeetodil jäigi alles Aasia. Noh, Austraalia ja Uus-Meremaa on ka olemas, aga noh... samahästi võib ju Šveitsi minna.
Aasia on aga suur ja lai, seega otsustasin välja valida mingi konkreetse piirkonna. Olles diginomaadide soovitusi kuulanud, siis tihti jäi kõlama, et kui tahad ise ka diginomaadiks hakata, siis ümbritse end vastava kogukonnaga, mis inspireeriks. Üks suurimaid diginomaadide pesasid maailmas on Kagu-Aasias. Samuti on paljud inimesed seda piirkonda reisimise osas ülistanud. Olen ise käinud vaid lühidalt Tais ja mingit erilist muljet mulle seal ei jäänud, kuid suur mass inimesi tavaliselt ei eksi ning lähen ja vaatan selle asja siis üle. Annan Kagu-Aasiale ühe korraliku võimaluse.
Riikide valmisel mängisid rolli mitmed kriteeriumid, millest kõige olulisemaks said teiste diginomaadide soovitused. Kagu-Aasias soovitati väga palju Taid ja Balit, neile järgnes Vietnam. Need kolm riiki ma siis alustuseks ka välja valisin. Alustan diginomaadide mekast Chiang Maist - mis on linn Põhja-Tais, millest on saanud väga mitmete maailmareisijate baas pärast kümente või isegi sadade riikide külastust. Midagi selles linnas peab olema ning ma lähen ja uurin välja, mis seal siis on. Chiang Mais olen detsembris - ehk siis just parimal hooajal, mis kestab novembrist veebruarini. Sel ajal on linnas mõnusalt soe kliima (mitte liiga kuum), samuti ei saja ning ei ole alanud veel ka "burning season" ehk siis aeg, mil linnas on palju suitsu. Nimelt on põllumeestel kombeks oma põllud põlema panna pärast saagikoristust. See traditsiooniline põllumajanduslik tava ja mõeldud eelmise aasta taimestiku eemaldamiseks.
Kui seljakotireisijad liiguvad Chiang Maist tavaliselt mööda maad edasi Laosesse ja sealt Vietnami ning siis Kambodžasse, siis mina lendan täpselt esimesel jaanuaril hoopis Kesk-Vietnami linna Da Nangi, kuhu targa inimesena jõuan otseloomulikult jällegi parimal hooajal, milleks peetakse ajavahemikku jaanuar kuni aprill. Jaanuaris ja veebruaris on jällegi parajalt soe ning sademete hulk minimaalne, märtsis ja aprillis hakkab ilm soojenema. Kuna on tegemist kohaliku kevadega, siis õitsevad mitmed taimed ja puud ja peaks päris ilusaks minema. Mida enam ma selle linna kohta videosid vaatasin, seda pikemaks ma oma aega seal planeerisin. Kuna Vietnami saab 3-kuuse viisa, siis nii kauaks ma Da Nangi vähemalt hetkel ka jääda kavatsen. See on täpselt paraja suurusega linn ookeani ääres, ühe maailma ilusaima rannaga ning ääretult odavate elamiskuludega. Diginomaadide seas on see linn tõusev täht - mingi infrastruktuur seal on, kuid mass pole veel peale lennanud. Broneerisin 230 meetri kaugusel rannast endale 3 kuuks toa suhteliselt normaalses hotellis ning maksan selle eest vaid 100 EUR kuus. Mis saaks valesti minna :)
Ongi juba kätte jõudnud aprill ning siis algab hooaeg Balil. Nagu arvata võisite, siis ka Bali "sattus" pärast kuudepikkust uurimistööd mõnusalt just selle parima hooaja peale - Bali kuiv hooaeg kestab aprillist oktoobrini. Kuna Bali on ääretult populaarne, siis on mul sealsed majutused juba broneeritud ja makstud. Jah, oktoobris. Valisin pikalt, aga lõpuks olen oma valikutega väga rahul. Esimese kuu veedan lõunakaldal Canggu lähistel ning teise kuu Ubudis. Balilt edasi lendan mai lõpus, viisat saab lihtsalt maksimaalselt kaheks kuuks.
Kui mai kuuni on mul juba igasuguseid broneeringuid tehtud ja lennupileteid ostetud, siis sealt edasi veel mitte. Hooaegade mõttes võiks edasi liikuda Malaisiasse, Jaapanisse ja siis Filipiinidele. Aga noh. Eks elu näitab, kuhu ma päriselt jõuan. Samas on hea, kui mingi idee on paigas. Olen ka kuulnud väga palju lugusid, kuidas sarnaste reisiplaanidega inimesed lendavad "alustuseks" Chiang Maisse ning sinna kinni jäävad. Sest noh, kuhu sa ikka lähed, kui niivõrd meeldib. Et seda olukorda vältida, broneerisin ja maksin ma juba piisavalt asju ära, et ma ikka kindlasti edasi liiguks.
Maksmisest rääkides, siis olen ma jõudnud faasi, kus üle 150 EUR kuus majutuse eest tundub juba liig, mis liig. Oma esimese majutuse Tais broneerisin juba kunagi päris ammu ning jah, see tuli veidi kallim, kuna ma tahtsin elada kindlas linnapiirkonnas. 240 EUR läks siis esimene kuu, mille eest sain rõduga stuudiokorteri ühes linna populaarseimas piirkonnas. Vietnamis tuleb mu hotellituba 100 EUR kuu ning esimene kuu Balil esimese poolaasta kõige kallim ehk siis 300 EUR, aga see on ka üks väga eriline koht, millest täpsemalt juba hiljem. Teine kuu Balil on 134 EUR ja ka juba makstud. Absoluutselt kõigi majutuste puhul on mul tunne, et sain ikka väga hea diili - ja noh olgem ausad, eks ma kaevasin ka seda väga head diili ikka väga kaua välja sealt netiavarustest. Hostelitoas olen vaid korra ning irooniliselt on see mu kõiege kallim ööbimine, kuid see tuba asub villas ning on lisaks juba nagu mainitud ikka üks väga eriline maja, kuhu saamiseks pidi reaalselt kandideerima.
Kui alguses olin kahevahel, et kas teha esimestel kuudel ka vabatahtlikutööd ehk siis töövahetust - kus siis 3-5 tunni abi eest nädalas saaksin tasuta majutuse ja toidu, siis otsustasin siiski, et kuna leidsin majutuseks head diilid, siis vähemalt alguses pühendun ainult kaugtööle ja tasakaalukale elule. Eks edasi juba vaatab, kuidas sellega läheb. Jaapanisse minnes arvatavasti ikkagi võtan mingi vabatahtlikutöö, sest sealsed elamiskulud on päris suured ning see oleks ka hea võimalus kohalikku kultuuri sisse elada. Ja nagu juba eelmises postituses mainisin, siis eks võin neid ananasse ka kuskil korjata, kui väga vaja on. Elu on seiklus.
Kogu selle Aasia jutuga unustasin väikse fakti, et mu reis saab alguse Norrast. Nimelt on mul Norras kolm väga head sõpra, kellel iga paari aasta tagant olen proovinud külas käia. Kuna Oslost saab niikuinii lihtsamini, odavamalt ja otsemini Aasiasse, siis lähengi alustuseks üheks kuuks Norra ja sealt edasi juba Taisse. Tai-Chiang Mai piletid maksid näiteks 298 EUR. Not bad :)
Selline lühikokkuvõte siis reisi esialgsest plaanist. Kunagi on hea siia tagasi tulla ja meenutada, et mida ja kuidas ma asju arvasin minevat.
0 Comments:
Postita kommentaar